Áiddiid ja gárddiid ceggema dohkkeheapmi

Don sáhtát ohcat dohkkehuvvot áiddiid ja gárddiid mat leat ovdamearkka dihte:

Áidi man ulbmil lea hehttet bohccuid mannat dakkár sadjái gos eai galgga leat, mearkungárdi, gárdi mas ovdamearkka dihte sihke rátkojuvvo ja merkejuvvo, seaibbohat (áidi man mielde vuojeha bohccuid gárdái), guohtungárdi, šalddit, listtus sáhttet leat eará áiddit ja gárddit.

• Áiddit ja gárddit mat galget leat ceggejuvvon badjel ovtta áigodaga fertejit dohkkehuvvot. “Áigodagain” oaivvilduvvo okta dain jagi áigodagain bohcco guohtuma oktavuođas, nu go ovdamearkka dihte giđđa, geassi, čakča, čakčadálvi ja dálvi. Áiddit ja gárddit mat jeavddalaččat ceggejuvvojit ja váldojuvvojit eret seamma sajis oidnojuvvojit bistevaš áidin/gárdin mat leat ceggejuvvon badjel ovtta áigodaga, ja daid ferte ohcat dohkkehuvvot.
• Dus ferte leat boazodoalloriekti ja du boazodollui ferte áidi/gárdi leat dárbbašlaš.
• Áiddit ja gárddiid ii galgga cegget dakkár báikái mii sáhttá dárbbašmeahttumit ráfehuhttit dahje vuorjat vuođđoeaiggádiid dahje eará vuoigaduvvon berošteddjiid.
• Stuorebuš gárddiid dohkkeheapmi gáibida fágalaš árvvoštallama oktasaš birasváikkuhusain ja boazodoallofágalaš dárbu gárddi ceggemii.
• Áiddit ja gárddit mat galget ceggejuvvot gáhttenguovllus fertejit dohkkehuvvot gáhtteneiseválddiin.

Ohcamuššii galggat bidjat mildosiid, geahča makkár mildosiid galggat bidjat 2. čuoggás das vuollelis. Mii ávžžuhit ahte dat leat gárvásat go čálát ohcamuša.

Fuomáš! Stáhtahálddašeaddji sáhttá bivdit eanet dieđuid go dat mii boahtá ovdan ohcamušas.

Geavat skovi Ohcamuš dohkkehit boazodoalu áiddiid ja gárddiid (LDIR-683 S)

Skovi gávnnat maiddái dan siiddus Ohcanskovi vuolde. 

Ohcanáigemearri: jotkkolaš

• Ohcci dieđuid
• Dieđuid áiddi dahje gárddi birra (makkár áidi/gárdi, gos dat lea jna.)
• Čilgehus manne boazodoallu dárbbaša áiddi/gárddi:
  
  Ohcci galgá ákkastallat boazodoalu dárbbuid ja čilget manne áidi dahje gárdi lea dárbbašlaš gokčat daid dárbbuid. Viidásit galgá čilgejuvvot manne dat báiki lea válljejuvvon áiddi dahje gárddi ceggemii, ja man unnán áidi/gárdi ráfehuhtte dahje vuorjá vuođđoeaiggáda dahje eará vuoigaduvvon berošteddjiid.
   
• Dieđut áiddi/gárddi birra vástidit doaibmanjuolggadusaiguin ja orohatplánain.
• Duođaštus ahte vuođđoeaiggát dahje vuoigaduvvon geavaheaddjit leat oaidnán ohcamuša ja dohkkehan áiddi/gárddi ceggema.
   
• Dieđut dan birra ahte váikkuha go áidi/gárdi registrerejuvvon luonddu- ja kultureanadaga árvvuide.
  
  Geahča guoskevaš kártabálvalusaid:
  • Luondduárvvut/luondduvalljivuohta:
    • Naturbase (Miljødirektoratet) (Kartlag: Naturvernområder, naturtyper/naturmangfold, Arter og artsforvaltning, og Landskap).
    • Artskart (Artsdatabanken)
    • Nibio Skogportalen
       
  • Kultureanadatárvvut/kulturmuittut:
    • Riksantikvarens kulturminnesøk
       
• Dieđut dan birra ahte lea go áidi/gárdi ceggejuvvon gáhttejuvvon guvlui (geahča kártabálvalusa Naturbase), ja duođaštusa jus gáhtteneiseváldi lea dohkkehan áiddi/gárddi gáhttenguovllus.
• Liigegáibádusat/árvvoštallamat áiddiide mat leat guhkit go 30 km:
  
  Jus áidi lea guhkit go 30 km, de ferte ohcci árvvoštallat dárbbu váikkuhusčielggadeami dárbbu, vrd. forskrift om konsekvensutredninger §§ 9 og 10 jf. § 8.  Dat mielddisbuktá árvvoštallama mas boahtá ovdan makkár váikkuhusat áiddis leat birrasii ja servodahkii daid eavttuid mielde mat leat njuolggadusas § 10. Seamma árvvoštallamiid galgá dahkat jus áiddit mat leat guhkit go 30 km galget guhkiduvvot dahje rievdaduvvot.
  
  Stáhtahálddašeaddji ráhkkanit ohcci árvvoštallama Eanandoallodirektoráhttii, mat ovttasráđiid stáhtahálddašeddjiin árvvoštallet dárbbu váikkuhusčielggadeapmái. Stáhtahálddašeaddji addá ohccái dieđu mearrádusa birra. Jus váikkuhusčielggadeapmi dárbbašuvvo, de ohcamuš ii meannuduvvo ovdal go čielggadeapmi lea čađahuvvon ja sáddejuvvon stáhtahálddašeaddjái.

Mildosat

Bákkolaš mildosat:

• Kárta (bajilgovva mas mihtolávva lea omd. 1:50 000 ja detáljakárta mas mihttolávva lea omd. 1:5000 masa lea tevdnejuvvon gos áidi/gárdi lea)
  Kártta sáhttá viežžat Kilden Nibios go deaddila Skriv ut/lagre man gávdná Vektøy vuolde bajimusas kárttas.
• Duođaštus ahte vuođđoeaiggát dahje eará vuoigaduvvon berošteaddjit leat oaidnán ohcamuša ja dohkkehan ahte ceggejuvvo áidi/gárdi dan báikái.
• Gáhtteneiseválddi dohkkeheapmi jus áidi/gárdi lea gáhttenguovllus.

Sáhttá bidjat mielddusin:

• GPS-luottaid go leat guorran áiddi/gárddi (gpx, kml, GeoJSON, zippet shape)
• Váikkuhusčielggadeapmi (jus gáibiduvvo)
• Eará guoskevaš mildosat

Sádde ohcamuša ja mildosiid e-poasta bokte dahje boasta bokte stáhtahálddašeaddjái du boazodoalloguovllus.

Duođaštus ahte ohcamuš lea registrerejuvvon lea juohke ovtta stáhtahálddašeaddji rutiinnaid duohken.

Go stáhtahálddašeaddji lea ožžon ohcamuša, de sii dárkkistit dieđuid maid leat sádden. Jus sii dárbbašit eanet dieđuid, de sii sáhttet bivdit oažžut daid dus.

Stáhtahálddašeaddji sádde ohcamuša gulaskuddamii daid instánssaide maidda ohcamuš guoská ja ráhkkanahttá ášši Eanandoallodirektoráhttii meannudeapmái. Eanandoallodirektoráhtta geahččá stáhtahálddašeaddji áššeráhkkaneami ja geahččá leat go lága eavttut doarvái čilgejuvvon, árvvoštallojuvvon ja olahuvvon. Dasto ráhkada Eanandoallodirektoráhtta áššemearrádusevttohusa masa Boazodoallostivra cealká ávžžuhusa. Boazodoallostivra cealká iežas ávžžuhusa ovdal go ášši sáddejuvvo Eanandoallo- ja biebmodepartementii gos ášši mearriduvvo.

Don oaččut vástádusa ohcamuššii digitálalaččat (Digipost, Altinn) dahje reivve bokte.

Don sáhtát váidit áššemearrádusa. Váidaga galgá sáddet Eanandoallo- ja biebmodepartementii. Gonagas stáhtaráđis meannuda váiddaášši jus Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta ii rievdat áššemearrádusa.

Váidináigemearri: 3 vahkku maŋŋel go áššemearrádus lea boahtán.