Til hovedinnhold

Doarjja heiveheapmái nu ahte doaimmashehttejuvvon boazodoallit sáhttet searvat boazodoalus

Ortnet láhčá dili nu ahte boazodoallit geain lea doaibmahehttehus galget sáhttit searvat boazodoalus. Doarjja gokčá siidaoasi/orohaga heivehemiid olggosgoluid.

Geat sáhttet ohcat?

Siidaoassejođiheaddji sáhttá ohcat siidaoasi ovddas dahje orohatstivra/boazosearvvi stivra orohaga/boazosearvvi ovddas.

Proseassa birra:

Ovdal go ozat

Masa sáhtát ohcat doarjaga

  • Reaidduid ja veahkkeneavvuid oastimii. Reaiddut ja veahkkeneavvut galget leat veahkkin doaimmashehttejuvvon boazodolliide čađahit dihto doaimmaid boazodoalus.
  • Čielggadanguorahallan heivehemiide boazodoalus doaimmashehttejuvvon boazodolliid oassálastima dihte
  • Eará doaibmabijuide mat sáhttet dagahit ahte doaimmashehttejuvvon boazodoallit sáhttet searvat boazodollui

Doarjja ii juolluduvvo reaidduide dahje veahkkeneavvuide mat siidaoasis/orohagas/boazosearvvis vurdojuvvojit leahkit ovdalaččas. Dat sáhttet leahkit reaiddut/veahkkeneavvut dábálaš dollui ja erenoamáš heiveheamit mii lea dahkkon ovdalaččas.

Dábálaš áimmahuššamii ii juolluduvvo doarjja dan ortnega mielde. Doarjaga ii sáhte oažžut olggosgoluid ovddas maid eará ortnegat gokčet.

Oanehaččat ortnega birra

  • Ortnet gokčá dili láhčima olggosgoluid doaimmashehttejuvvon boazodolliide
  • Ortnet lea njuolggadusaid bokte mearriduvvon BOF-stivrras áššis 80/22 doarjja heivehemiide doaimmashehttejuvvon boazodolliide
  • Doaibmahehttehus mearkkaša go lea massán oasi rumašlahtus dahje lea bistevaš vihki rumašlahtus dahje rupmaša doaimmain, ovdamearkka dihte váilevaš dahje unnit lihkadangálggat, oaidnu dahje gullu, váilevaš dahje unnit kognitiiva gálggat, dahje iešguđetlágan doaibmahehttehusat allergiijaid, váibmo- ja geahpesvigiid dihte.
  • Siidaoassejođiheaddji sáhttá ohcat siidaoasi ovddas heiveheami boazodolliide iežas siidaoasis
  • Orohatstivra sáhttá oažžut doarjaga heivehit dahje rievdadit orohaga oktasaš reaidduid/rusttegiid
  • Eavttut doarjagii siidaosiide ja boazoservviide galgá leat ollašuvvan. Orohagaide ja boazoservviide galget eavttut doarjagii orohagaide ja boazoservviide leat ollašuvvan.
  • Boazosearvvit galget leat ollašuhtten eavttuid doarjagii orohagaide ja boazoservviide.
  • Doarjja sáhttá juolluduvvot go doaimmashehttejuvvon boazodoalli ii sáhte boazodoallobargguid doaimmahit seamma ládje go boazodoalli doaibmahehttehusaid haga. Doavtterduođaštus dahje duođaštus NAV:as dárbbašuvvo.

Dasa galggat ráhkkanit

Ohcamuššii galget mildosat. Mii ávžžuhit ahte mildosat leat olámuttus go sáddet ohcamuša.

Ohcamuša deavdin

Skovvái galggat deavdit

  • Persovdnadieđuid
  • Siidaoassedieđuid
  • Gean dihte doarjja lea jurddašuvvon
  • Ohcci oktavuođadieđuid
  • Doaibmabiju čilgehus
  • Submečilgehus
  • Ruhtadanplána

Muitte ahte galggat dasa lassin bidjat mielddusin duođaštusa doaktáris dahje NAV:as.

Sáddet ohcamuša

Sádde ohcamuša mildosiiguin Eanandoallodirektoráhttii e-poastta bokte čujuhussii postmottak@landbruksdirektoratet.no dahje čujuhussii Landbruksdirektoratet, Postboks 1450 Vika, N-0116 OSLO. Jus ozat elektrovnnalaččat, de dat boahtá automáhtalaččat gosa galgá.

Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de oaččut duođaštusa juogo e-poasttas dahje reivves poasttas ahte ohcamuš lea boahtán.

Ohcamuša meannudeapmi

Vuostáiváldin

Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de sii isket dieđuid maid leat addán. Jus dárbbašit eanet dieđuid, de sii sáhttet daid bivdit dus.

Meannudeapmi

Eanandoallodirektoráhtta meannuda ášši ja dahká áššemearrádusa.

Dárkkisteapmi

Ohcamuš sáhttá dárkkistuvvot. Don leat geatnegahtton dohkkehit dárkkisteami, addit dárbbašlaš dieđuid ja veahkehit dárkkisteami čađahemiin. Dárkkisteapmi sáhttá maŋidit áššemeannudeami.

Vástádus ja máksin

Vástádus

Don oaččut vástádusa ohcamuššii e-poasttas dahje reivves poasttas dábálaččat 3-4 vahkku maŋŋel go ohcamuš lea boahtán.

Máksin

Jus dutnje juolluduvvo doarjja, de mákso 50 proseantta doarjagis go prošeakta álggahuvvo. Loahppasupmi máksojuvvo go rehketdoallu ja duođaštusat leat sáddejuvvon Eanandoallodirektoráhttii ja dohkkehuvvon. Eanandoallodirektoráhtta dat máksá.

Vai oaččut ruđaid, de galggat sáddet máksinbivdaga Eanandoallodirektoráhttii.

Ovdal go golbma mánu leat gollan maŋŋel prošeavtta čađaheami, de galggat sáddet raportta ja rehketdoalu Eanandoallodirektoráhttii.

Jus doaibmabidju dahje prošeakta maŋiduvvo, de galggat ohcat maŋideami ovdal dan beaivvi go raporterema áigemearri lea.

Váidin

Don sáhtát váidit mearrádusa. Sádde váidaga Eanandoallodirektoráhttii. Eanandoallodirektoráhtta ráhkkanahttá váiddaášši Boazodoalu Ovdánahttinfoandda stivrii, geat dahket áššemearrádusa. Jus BOF-stivra ii rievdat áššemearrádusa, de lea Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta geat dahket loahpalaš mearrádusa áššis.

Váidináigemearri: 3 vahku

Ruovttoluottamáksin ja unnideapmi

Jus lea boastut máksojuvvon, jus njuolggadusat leat rihkkojuvvon dahje don leat addán boasttudieđuid, de sáhttá Eanandoallodirektoráhtta gáibidit ahte mávssát doarjaga ruovttoluotta ja/dahje unnidit doarjaga supmi.

Dehálaš dáhtonat

Ohcanáigemearri

Dan ortnegis ii leat ohcanáigemearri

Dárbbašat go veahki?

Váldde oktavuođa Eanandoallodirektoráhtain. 

Ortnega ovddasvástideaddji: Maria Ae Solvang-Jansen

Fant du det du lette etter?

Til toppen AI-powered search

KI søk