Doarjja iešguđetlágan ovddidandoaimmaide
Doarjja praktihkalaš doaibmabijuide, struktuvrralaš doaibmabijuide, fágalaš doaibmabijuide, heiveheapmi kurssaide ja doaibmabijuide dálkkádatrievdamiid geažil.
Geat sáhttet ohcat?
Dat geat dárbbašit ekonomalaš doarjaga doaibmabijuide BOF-njuolggadusa mielde, ja geat njuolggadusaid vuođul ollašuhttet doarjaga oppalaš eavttuid, sáhttet ohcat doarjaga.
Proseassa birra:
Ovdal go ozat
Masa sáhtát ohcat doarjaga
Don sáhtát ohcat doarjaga
- praktihkalaš doaibmabijuide boazodoalus
- čađahit strukturdoaibmabijuid orohagas
- fágalaš doaibmabijuide mat ovddidit boazodoalu
- láhčit dili 1-2 beaivásaš gealboloktenkursii/lassiohppui
- dálkkádatrievdamii guoskevaš doaibmabijuide boazodoalloealáhusa váste
- orohatplána hábmemii orohagaide main váilu orohatplána
- eará ovddidandoaimmaide
Buot eará doaimmaide leat sierra ohcanskovit BOF-njuolggadusaid vuođul.
Oanehaččat ortnega birra
Doaibmabidju galgá
- leat mielde ovddidit boazodoalloealáhusa boazodoallopolitihkalaš mihtuid ektui. Boazodoallopolitihkalaš mihtuid gávdná boazodoallolágas § 1 ja iešguđetlágan stivrendokumeanttain, ovdamearkka dihte Granavoldenplattformen, Stuoradiggedieđáhus 32 je.
- ovddidit boazodoalu orohagas dahje guovllus. Das oaivvilduvvo ahte doaibmabidju man áiggut čađahit galgá sáhttit ovdánahttit ja leat buorren alccat ja iežat siidaoassái, muhto maiddái earáide.
- oktiivástidit gustovaš lágaide ja njuolggadusaide.
Dasa galggat ráhkkanit
Don galggat bidjat mielddusin dárbbašlaš mildosiid ohcamuššii. Makkár mildosiid galggat bidjat lea dan duohken ahte makkár doaibmabidjui ozat doarjaga.
Ruhtadangáldu
Boazodoalu ovdánahttinfoanda
Ohcamuša deavdin
Skovvi
Geavat skovi Ohcamuš doarjagiidda Boazodoalu Ovdánahttinfoandda njuolggadusaid § 1-6 nuppi lađđasa vuođul (LDIR-669) ohcat doarjaga.
Iešguđetlágan ovdánahttindoaimmaid doarjagii ii leat ohcanáigemearri, ohcamušaid sáhttá sáddet birra jagi. Man olu ruhta foanddas lea mearrida ahte sáhttá go doarjja juolluduvvot.
Skovvái galggat deavdit
- gii ohcci lea
- masa ozat doarjaga
- man olu doarjaga ozat
- dárkilis čilgehusa doaibmabijus
- doaibmabiju olggosgoluid bušeteren
- ruhtadanplána
Dasa lassin galggat bidjat mielddusin vejolaš fálaldagaid lágideddjiin dahje eará dokumeanttat mat sáhttet leat ávkin go du ohcamuš galgá meannuduvvot.
Sáddet ohcamuša
Sádde ohcamuša mildosiiguin Eanandoallodirektoráhttii e-poastta bokte čujuhussii postmottak@landbruksdirektoratet.no dahje poastta bokte čujuhussii Landbruksdirektoratet, Postboks 1450 Vika, N-0116 Oslo.
Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de oaččut duođaštusa e-poastta dahje poastta bokte ahte ohcamuš lea joavdán. Reivves oaččut maiddái dieđu goas Boazodoalu Ovdánahttinfoanda sáhttá meannudit ohcamuša, dahje sáhttá go Eanandoallodirektoráhtta meannudit ohcamuša hálddahuslaččat.
Ohcamuša meannudeapmi
Vuostáiváldin
Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de sii isket dieđuid maid leat addán. Jus dárbbašit eanet dieđuid, de sáhttá direktoráhtta bivdit dus daid.
Meannudeapmi
Eanandoallodirektoráhtta meannuda álggos ohcamuša. Sii dahket árvalusevttohusa man ovddidit Boazodoalu Ovdánahttinfoandda stivrii. Stivra árvvoštallá ohcamuša ja dahká loahpalaš mearrádusa áššis.
Eanandoallodirektoráhtta sáhttá meannudit hálddahuslaččat muhtun áššiid áirrasgotti bokte. Dat guoská áššiide main eai čuožžil prinsihpalaš čuolmmat ja main ohcansubmi lea vuollel 200 000 ruvnno.
Dárkkisteapmi
Ohcamuš sáhttá dárkkistuvvot. Don leat geatnegahtton dohkkehit dárkkisteami, addit dárbbašlaš dieđuid ja veahkehit čađahit dárkkisteami. Dárkkisteapmi sáhttá maŋidit áššemeannudeami.
Vástádus ja máksin
Vástádus
Dábálaččat váldá oaneheappot áiggi meannudit hálddahuslaš áššiid mat eai galgga Boazodoalu Ovdánahttinfoanddas meannuduvvot. Boazodoalu Ovdánahttinfoanddas leat dábálaččat njeallje čoahkkima jagis. Čoahkkindáhtoniid ja eará dieđuid gávnnat dáppe. Ohcamuša vástádus boahtá dutnje e-poasttas dahje reivves go ohcamuš lea meannuduvvon.
Máksin
Jus dutnje juolluduvvo doarjja, de máksojuvvo 50 proseantta doarjagis automáhtalaččat báŋkokontui man ledjen čállán ohcanskovvái. Bázahusdoarjja máksojuvvo go rehketdoallu ja duođaštusat leat sáddejuvvon ja dohkkehuvvon. Jus it dárbbašan olles ohcansupmi, de ii máksojuvvo olles ohcansupmi dutnje.
Eanandoallodirektoráhtta dat máksá doarjaga.
Váidin
Don sáhtát váidit mearrádusa. Váidaga sáddet Eanandoallodirektoráhttii. Eanandoallodirektoráhtta ráhkkanahttá váiddaášši Boazodoalu Ovdánahttinfoandda stivrii, geat dahket áššemearrádusa. Jus eai rievdat ášši bohtosa, de sáddejuvvo váidda Eanandoallo- ja biebmodepartementii geat dahket loahpalaš mearrádusa áššis.
Váidináigemearri: 3 vahku dan rájes go diehtu áššemearrádusa birra bođii dutnje
Ruovttoluottamáksin ja unnideapmi
Jus lea boastut máksojuvvon, jus njuolggadusat leat rihkkojuvvon dahje don leat addán boasttudieđuid, de sáhttá gáibiduvvot ahte mávssát ruovttoluotta olles dahje oasi doarjagis.
Dehálaš dáhtonat
Ohcanáigemearri
jotkkolaš
Njuolggadusat
Dárbbašat go veahki?
Váldde oktavuođa Eanandoallodirektoráhtain.
Ortnega ovddasvástideaddji: