Doarjja juridihkalaš ráđđeaddimii
Doarjja juridihkalaš ráđđeaddimii sihkarastin dihte guohtunrievtti dahje guohtunareálaid, sihke duopmostuollogieđahallamiin Norggas ja dan haga.
Geat sáhttet ohcat?
Orohagat ja siiddat sáhttet ohcat doarjaga.
Proseassa birra:
Ovdal go ozat
Masa don sáhtát ohcat doarjaga
Don sáhtát ohcat doarjaga juridihkalaš ráđđeaddimii sihkarastin dihte guohtunrievtti dahje guohtunareálaid. Jus du orohat/siida lea gártan riekteproseassaide Norgga-Ruoŧa boazoguohtunkonvenšuvnna guovvamánu 9. beaivvi 1972 dihte, de sáhtát maiddái ohcat doarjaga juridihkalaš ráđđádallamii čielggadit Norgga ja Ruoŧa árbevirolaš guohtuneatnamiid geavahusa rivttiid.
Don it sáhte ohcat doarjaga dan ortnega mielde jus
- goappaš bealit leaba boazodoallit
- soahpameahttunvuohta lea gaskkal boazodoalu ja boazodoalloeiseválddiid Norggas dahje Ruoŧas
Oanehaččat ortnega birra
- Ášši galgá leat guohtunrivttiid/guohtunareálaid sihkarastin. Dat sáhttet ovdamearkka dihte leat bieggamilloáššit, bartahuksen dahje geainnuid huksen boazodoalloguovllus. Dat ii gusto rádjerasttildeaddji boazodoalloáššiide.
- Olggosgolut eai galgga eará ládje ruhtaduvvon, ovdamearkka dihte jus leat ožžon mieđihuvvon áššegoluid rievttis dahje nuvttá ráđđádallama/nuvttá áššejođiheami.
Dasa galggat ráhkkanit
Ohcamuššii galget áššáiguoskevaš duođaštusat.
Jus doarjjaohcan galgá meannuduvvot, de galggat čuovvovaš dokumeanttaid bidjat mielddusin:
- Buot áššiin – doaibmaduođaštus juridihkalaš ráđđádallamis advokáhta/riekteveahki bokte
- Áššiin main lea duopmostuollogieđahallan – duođaštus ahte leat álggahan dahje seahkánan riekteprosessii (kopiija stevnnegis, guoddaleamis jna.).
Dasa lassin sáhtát bidjat mielddusin duođaštusa olggosgoluide maid juo leat golahan áššis – rehkegat, guittet jna.
Ruhtadangáldu
Boazodoalu ovdánahttinfoanda
Ohcamuša deavdin
Skovvi
Geavat skovi Doarjja boazodoalu juridihkalaš ráđđeaddimii (LDIR-673) ohcat doarjaga.
Juridihkalaš ráđđeaddindoarjagii ii leat ohcanáigemearri. Don sáhtát sáddet ohcamuša vaikko goas jagis. Doarjaga juolludeapmi eaktuduvvo dasa ahte lea go doarvái ruhta foanddas gokčat ohcamuša supmi.
Skovvái galggat deavdit
Skovvái galggat deavdit
- gii ohcci lea
- makkár doarjaga ozat:
- juridihkalaš ráđđeaddimii duopmostuollogieđahallama haga
- juridihkalaš ráđđeaddimii álgoálggus áššis
- juridihkalaš ráđđeaddimii guoddaluvvon áššiide
- iežat olggosgoluid ovddas mátkkošteapmái ja orrumii
Dasa lassin galggat bidjat áššáiguoskevaš mildosiid (jus dus leat dat olámuttus go ozat):
- duođaštusa juridihkalaš ráđđeaddimis
- duođaštusa ahte leat initierejuvvon dahje seahkánan riekteprosessii (guoská áššiide main lea duopmostuollogieđahallan)
- spesifiserejuvvon rehket advokáhtas/juridihkalaš veahkis
- mátkkošteami olggosgoluid guittet je.
- orruma olggosgoluid guittet je.
Sáddet ohcamuša
Sádde ohcamuša mas leat mildosat Eanandoallodirektoráhttii e-poastta bokte čujuhussii postmottak@landbruksdirektoratet.no, dahje poastta bokte čujuhussii Landbruksdirektoratet, Postboks 1450 Vika, N-0116 Oslo.
Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de boahtá dutnje duođaštus juogo e-poasttas dahje reivves poasttas.
Ohcamuša meannudeapmi
Vuostáiváldin
Go Eanandoallodirektoráhtta lea ožžon ohcamuša, de direktoráhtta geahččá dieđuid maid leat addán. Jus dárbbašit eambbo dieđuid, de sáhttá direktoráhtta bivdit dus daid. Eanandoallodirektoráhtta bidjá áigemeari goassážii galggat sádden duođaštusaid.
Meannudeapmi
Dábálaččat lea Eanandoallodirektoráhtta gii meannuda ohcamuša ja dahká mearrádusa áššis. Jus leat ohcan eambbo go 200 000 ruvnno, dahje ášši dihte ilbmet prinsihpalaš čuolmmat, de Eanandoallodirektoráhtta lokte ášši Boazodoalu Ovdánahttinfoandda stivrii (BOF-stivrra). Dat sáhttá maŋidit áššemeannudeami.
Dárkkisteapmi
Ohcamuš sáhttá dárkkistuvvot. Don leat geatnegahtton dohkkehit dárkkisteami, addit dárbbašlaš dieđuid ja veahkehit dárkkisteami čađaheami. Dárkkisteapmi sáhttá maŋidit áššemeannudeami.
Vástádus ja máksin
Vástádus
Don oaččut vástádusa ohcamuššii e-poasttas dahje reivves poasttas dábálaččat 3 vahkku mannjel go ohcamuš lea boahtán. Jus BOF-stivra galgá meannudit ášši, de sáhttá váldit guhkit áiggi.
Máksin
Jus oaččut doarjaga, de máksojuvvo automáhtalaččat 50 proseantta doarjagis kontui. Jus leat sádden duođaštusaid olggosgoluide mat leat eambbo go 50 proseantta doarjagis, de máksojuvvo doarjja mii oktiivástida duođaštusaiguin. Bázahusdoarjja máksojuvvo go leat sádden buot duođaštusaid doaimma olggosgoluide. Eanandoallodirektoráhtta dat máksá doarjaga.
Jus it leat sádden buot duođaštusaid oktan ohcamušain, de galggat sáddet duođaštusaid ovdal čuovvovaš áigemeriid:
- ovdal go lea gollan golbma mánu duopmocealkámušas (áššiin main lea duopmostuollogieđahallan)
- ovdal go lea gollan golbma mánu maŋŋel go ášši loahpahuvvui (áššiin main ii leat duopmostuollogieđahallan)
Váidin
Don sáhtát váidit mearrádusa. Váidaga galgá sáddet Eanandoallodirektoráhttii. Eanandoallo- ja biebmodepartemeantta meannuda váidaga jus Eanandoallodirektoráhtta ii rievdat áššemearrádusa.
Váidináigemearri: 3 vahku dan rájes go áššemearrádus lea boahtán dutnje
Ruovttoluottamáksin ja unnideapmi
Jus lea boastut máksojuvvon, jus njuolggadusat leat rihkkojuvvon dahje jus leat addán boasttudieđuid, de sáhttá buot dahje oassi doarjagis gáibiduvvot ruovttoluotta máksojuvvot.
Dutnje sáhttá maiddái boahtit gáibádus máksit ruovttoluotta buot dahje oasi doarjagis jus don
- it leat sádden duođaštusaid ovdal áigemeari
- oaččut áššegoluid mieđihuvvot rievttis
- leat geavahan dušše oasi doarjagis
Dehálaš dáhtonat
Ohcanáigemearri:
jotkkolaš
Raporterenáigemearri áššiide main lea duopmostuollogieđahallan:
Golbma mánu maŋŋel duopmocealkámuša
Raporterenáigemearri áššiide main ii leat duopmostuollogieđahallan
Golbma mánu maŋŋel go ášši lea loahpahuvvon
Goas oaččut vástádusa:
Dábálaččat 3 vahku maŋŋel go ohcamuš lea boahtán
Dárbbašat go veahki?
Váldde oktavuođa Eanandoallodirektoráhtain.
Ortnega ovddasvástideaddji: