1. Váldi
Mearkalávdegoddi sáhttá mearridit dievasmahtti njuolggadusaid mearkkaid birra, movt mearkavuogádat galgá leat Nuorta-Finnmárkkus. Mearkalávdegottis lea boazodoallolága § 38 vuosttaš lađđasa, goalmmát ja njealját cealkaga vuođul, ovddasvástádus gozihit ahte mearkkas lea dakkár hápmi ahte ii sáhte seahkanit dahje boastut geavahuvvot.
Mearkalávdegoddi galgá, seammas go bearráigeahččá ahte boazodoallu doaimmahuvvo vuohkkasit ja skihkalaččat, vuhtiiváldit mearkka árbevirolaš geavaheami ja hámi, earret eará galget bearraša árbevirolaš mearkkat doalahuvvot.
Nuorta-Finnmárkku mearkalávdegoddi lea ođđajagimánu 24. beaivvi 2017 mearridan njuolggadusaid mearkkaid birra.
2. Difinišuvnnat
2.1
Vuođđomearka – álgomearka almma rievdadusaid haga. Vuođđomearkkas vuolgá bearraša mearkaoalli.
2.2
Mearkaoalli - váldosánit ja smávvasánit váldosániid sisa, mat dahket mearkka váldohámi mihtilmasvuođa.
Čilgehus:
Bearraša mearkaoalli lea vuolgán soga vuođđomearkkas ja jotkojuvvo go leat doalahuvvon váldosánit ja smávvasánit váldosániid sisa.
2.3
Mearkavuođđu – mearkka earenoamašvuođat smávvasániid dásis, mat sirrejit seamma mearkaoali vuođđomearkkaid.
Čilgehus:
Ođđa mearkkat gártet das go mánát ožžot sátnerievdadusaid guoppá nu vátnema mearkaoalis ja rievdadusaiguin dasto earuha mearkka earenoamašvuođa. Iešguđege máná mearka šáddá nuppi vuoru fas su maŋisbohttiide vuođđomearkan, man ferte doalahit mearkavuođđun, go fas su maŋisboahttit ohcet ođđa mearkkaid.
3. Mearkasánit
3.1
Váldosánit - váldosánit leat stuorra časkkástagat maid álkit oaidná bohcco bealjis:
Gieška, hoaŋka, rastá, guobir, njavki, skivdnji, lottegazza ja gáhppálat geaiggobealjis.
Geaiggobealjis lea gáhppálat nanu sátni ja dovdomearkka ja dahká geaiggobealjis mearkka váldohámi mihtilmasvuođa ja earenoamášvuođa. gč. 2.2 ja 2.3.
3.2
Smávvasánit - rievdadusat mat bohtet lassin váldosániide, omd. bihttá, sárggis, gáhppálat, luddestat ja ráigi.
Luddestat lea smávvasátni. Dattetge lea dušše luddestat bealljegeažis dehálaš sátni ja nanu erohus ja dovdomearka. Dat dahká geaiggobealjis váldohámi mihtilmasvuođa ja earenomášvuođa. gč. 2.2 ja 2.3
3.3
Geaiggobeallji (go eai leat váldosánit), ja jalgat (go eai leat smávvasánit) dahket mearkaoali, mearkavuođu ja mearkka dássálagaid váldosániiguin ja smávvasániiguin. gč 2.2 ja 2.3.
4. Vuođđoprinsihppa
4.1
Vuođđonprinsihppa mearkaárvvoštallamis lea ahte mánnái, ja muđui ođđa merkii, galgá ohcat rievdadusa vátnema mearkkas. Rievdadus galgá leat dušše nuppi vátnema mearkkas, nu ahte goappá nu vátnema mearkka váldosánit doalahuvvojit ja rievdadus biddjo smávvasániiguin.
Jus vátnemat gullaba goabbat orohahkii, de galgá ohcat rievdadusa dan vátnema mearkkas gii gullá dan siidii/orohahkii gosa ohcá mearkka.
Mearka ohccojuvvo dan vátnema mearkkas/mearkaoalis gean bokte ohccis lea boazodoalloriekti, boazodoallolága § 32 mielde.
4.2
Go ohcá mearkka náittosguoibmái/ovttasássái, geas ii leat mearkavuoigatvuohta boazodoallolága § 32 vuosttaš ja nuppi lađđasa mielde, muhto oažžu mearkavuoigatvuođa § 32 goalmmat lađđasa mielde, de galgá ohcat rievdadusa náittosguoimmi/ovttasássi mearkkas.
5. Spiehkasteapmi vuođđoprinsihpas
5.1
Mearkalávdegoddi sáhttá árvvoštallat spiehkastit vuođđoprinsihpas jus:
5.2
Vátnemiid mearkaoalit leat dievvan ja ohccojuvvon mearka/mearkaoalli gullá fuolkái njuolga bajásmanni linnjás, ja mearka lea/lea leamaš anus siiddas/orohagas.
Čujuhuvvo:
NOU 2001:35, pkt 9.4.2.1.
“mearka sáhttá maid leat rievdadus fuolkki njuolga bajásmanni linnjás, nugo váhnenváhnemiid, ednuid/čeziid/egiiid ja siesáid/muoŧŧáid/goskkiid mearkkain.”
dahje
5.3
jus ii oba leat ge vejolaš gávdnat rievdadusa č. 5.2 mielde, de sáhttá árvvostallat ođđa mearkaoali.
6. Várrehus
Mearkalávdegottis lea viiddis fágalaš váldi árvvoštallat mearkavuogádaga ja dan molsašumiid. Dan dihte eai leat njuolggadusat ollislaččat.
7. Giella
Njuolggadusat lea čállojuvvon sámegillii ja jorgaluvvon dárogillii. Jus lea eahpádus, de manná sámegiella ovdalii.
Mielddus
Dohkkehuvvon váldosánit Nuorta-Finnmárkku boazoguohtonguovllus
Definišuvdna
Váldosánit leat stuora časkkástagat maid álkit oaidná bohcco bealjis: Gieška, hoaŋka, gaskat, guobir, njavki, skivdnji, lottegazza. Muhtun sátnekombinášuvnnas sáhttá sihke luddestat ja gáhppálat doaibmat váldosátnin
Gieška
Hoaŋka
Rastá
Guobir
Njavki
Skivdnji
Lottegazza
Gáhppálat geaiggobealjjis sáhtta doaibmat váldosátnin
Luddestat bealljegeažis
Dušše luddestat bealljegeažis sáhttá doaibmat váldosátnin.
Dohkkehuvvon smávvasánit Nuorta-Finnmárkkus
Bisnitt – rievdadusat mat bohtet lassin váldosániide, omd. bihttá, sárggis, gáhppálat, luddestat ja ráigi. Dattetge lea dušše luddestat bealljegeažis dehálaš sátni ja nanu erohus ja dovdomearka.
Bihttá
Sárggis
Ráigi
gáhppálat
Luddestat eará sáni sisa
Luddestat er bisnitt når den ligger innenfor et annet snitt
Measánit/sátnekombinašuvnnat mat leat dohkkehuvvon Nuorta-Finnmárkku boazuguhtonguovllus
Nuorta-Finmárkku mearkalávdegoddi lea áššiin 26/97, 45/01 ja maŋimus 02/13 mearridan ahte njavke- ja skivdnjelahkki, skivdnjegeažes luddestat, rastá ja nihttá, n-ruehkie ovddal ja o-kruehkie maŋil, stuorra bihttá ja 4 bihttá eai dohkkehuvvo šat mearkasátnin Nuorta-Finnmárkkus.
Njavkelahkki
Skivdnjelahkki
Skivdnjegeažes luddestat
Rastá ja nihttá
n ovddal
o maŋil
Stuorra bihttá
4 bihttá
Merkesnitt i Øst-Finnmark reinbeiteområde
Godkjente hovedsnitt i Øst-Finnmark
Definisjon:
Hovedsnitt – større snitt som lett ses på reinøret , eks.
gieška, hoaŋka, rastá, guobir, njavki, skivdnji, lottegazza.
I noen snittkombinasjoner kan både luddestat og gáhppálat fungere som hovedsnitt.
Gieška
Hoaŋka
Rastá
Guobir
Njavki
Skivdnji
Lottegazza
Gáhppálat i geaiggobealji kan fungere som hovesnitt.
Luddestat på ørespissen i geaiggobeallji
Når det er bare luddestat på ørespissen, kan luddestat fungere som hovedsnitt i geaiggobealji. Retningslinjer godkjent i Reindriftsstyret 20.april 2017 Side 5 av 6
Godkjente bisnitt i Øst-Finnmark
Bisnitt – mindre snitt som kommer i tillegg til hovedsnitt, som
bihttá, sárggis, gáhppálat, luddestat og ráigi.
Når det er bare luddestat i ørespissen er luddestat hovedsnitt.
Bihttá
Sárggis
Ráigi
gáhppálat
Luddestat inn i annet snitt.
Luddestat er bisnitt når den ligger innenfor et annet snitt
Merkesnitt/snittkobinasjoner som ikke er godkjent i Øst-Finnmark reinbeiteområde
Merkenemnda i Øst-Finnmark har i sak 26/97, 45/01 og senere i 2013 i sak 02/13 vedtatt at njavke- ja skivdnjelahkki, skivdnjegeažes luddestat, rastá ja nihttá, n-ruehkie ovddal ja o-kruehkie maŋil, stuorra bihttá ja 4 bihttá godkjennes ikke som merkesnitt.
1)Njavkelahkki Retningslinjer godkjent i Reindriftsstyret 20.april 2017 Side 6 av 6
2) Skivdnjelahkki:
3) Skivdnjegeažes luddestat
4) Rastá ja nihttá:
5) n ovddal
6) o maŋil
7) Stuorra bihttá:
8) 4 bihttá: