Ohcamuš dohkkehit guođohanbartta
Guoská guođohanbarttaid ceggema, sirdima ja geavahusrievdama dohkkeheapmái boazodoalus.
Gii sáhttá ohcat?
Boazodoalloriekti addá rievtti cegget guođohanbarttaid mat leat dárbbašlačča go áigu doaimmahit boazodoalu. Boazoeaiggádat ja boazosearvvit sáhttet ohcat dohkkeheami. Siiddat ja orohagat sáhttet maid ohcat boazoeaiggádiid olis.
Proseassa birra:
Ovdal go ozat
Maid sáhtát ohcat
Sáhtát ohcat dohkkehit
- guođohanbartta ceggema
- guođohanbartta sirdima earáide
- guođohanbartta geavahusrievdama
Oanehaččat ortnega birra
- Guođohanbarttaid ceggema, sirdima ja geavahusrievdama dohkkeheapmi ferte dohkkehuvvot.
- Ohccis galgá leat riekti bargat bohccuiguin.
- Guođohanbarta galgá leat dárbbašlaš ásodat go bargá bohccuiguin.
Dáid dieđuid galgá čállit
Ohcamuššii galggat bidjat mildosiid, geahča makkár mildosiid, nuppi čuoggás vuolábealde. Mii ávžžuhat du leat ordnen daid go registreret ohcamuša.
Ohcamuša deavdin
Skovvi
Gávdnojit golbma iešguđetlágan ohcanskovi. Geavat dan skovi mii lea áigeguovdil dasa maid don áiggut ohcat.
- Søknad om oppføring av gjeterhytte (LDIR-677B)
- Søknad om overføring av gjeterhytte i reindriften (LDIR-676B)
- Søknad om bruksendring av gjeterhytte i reindriften (LDIR-678B)
Ohcanáigemearri: jotkkolaš.
Ohcamušas galggat čilget
- gii dat ohcá
- dieđuid guođohanbartta ja sajusteami birra
- čilget ealáhuslaš dárbbuid guođohanbartii
Dasa lassin galggat bidjat mielddusin mildosiid.
Guođohanbartta ceggema ohcamuššii galggat bidjat mielddusin:
- Bartta sajusteapmi: Koordinahtat dahje čujuhus
- Kárta:
- Kárta (ivnnit) 1:5000 mihttus mas lea sáhccojuvvon bartta sajusteapmi
- Bajilduskárta 1:50 000 mihttus mas lea sáhccojuvvon bartta sajusteapmi
- Kártta sáhttá viežžat reindriftens arealbrukskarttas (Kilden) vuolábeal Lagre ja skriv ut badjin gurotbealde dan kárttas.
- eanaoamastanduođaštusa/eanaláigošiehtadusa jus dakkár gávdnoš
- cealkámuša siiddas/orohagas
- Tevnnet barttas: Plan,- snitt ja fasadetevnnet 1:50 dahje 1:100 mihttus
Doaibmaálggaheaddji lea ieš vásttolaš dasa ahte doaibmabidju sajáiduhtto siidda/orohaga orohatplánii/doaibmanjuolggadusaide
Sirdima ohcamuššii galggat bidjat mielddusin:
- Bartta sajusteapmi: Koordinahtat, čujuhus, kárta (geahča badjelis).
- Kopiija mearrádusas mas guođohanbárta dohkkehuvvui otná eaiggádii
- Jus eaiggát lea jápmán: Duođaštus árbbolaččain ahte sirdin dohkkehuvvo (priváhta opmodatsirdin)/ bobestyrer (álmmolaš opmodatsirdin), oktain kopiija opmodatsirdinatteastas.
- eanaoamastanduođaštusa/eanaláigošiehtadusa jus dakkár gávdnoš
- cealkámuša siiddas/orohagas
- šiehtadusa eanaeaiggádiin (jus leaš priváhta eana)
Geavahusrievdama ohcamuššii galggat bidjat mielddusin:
- Bartta sajusteapmi: Koordinahtat, čujuhus, kárta (geahča badjelis).
- eanaoamastanduođaštusa/eanaláigošiehtadusa jus dakkár gávdnoš
- šiehtadusa eanaeaiggádiin (jus leaš priváhta eana)
- cealkámuša siiddas/orohagas
- Čilgehus manin lea dárbu geavahusrievdadeapmái
Sáddet ohcamuša
Sádde ohcamuša mildosiiguin iežat boazodoalloguovllu Stáhtahálddašeaddjái e-poastan dahje dábálaš poastan.
Lea ovttaskas Stáhtahálddašeaddji rutiinnaid duohken oaččut go don duođaštusa dasa ahte ohcamušat leat registrerejuvvon.
Ohcamuša meannudeapmi
Vuostáiváldin
Go Stáhtahálddašeaddji lea ožžon ohcamuša, de isket sii dieđuid maid don leat sádden. Jus dárbbašit eanet dieđuid, de sáhttet bivdit daid.
Meannudeapmi
- Stáhtahálddašeaddji sádde ohcamuša gulaskuddamii guoskevaš ásahusaide. Dát sáhttet ovdamearkka dihtii leat gielddat, eanaeaiggát, Sámediggi, orohat jna. Gulaskuddanáigemearri lea unnimusat njeallje vahku.
- Go Stáhtahálddašeaddji oažžu vástádusa gulaskuddamii, de árvvoštallet vejolaš mearkkašumiid. Sii maiddái árvvoštallet devdet go rievdadusaid doaibmabijus, dahje evttolaš lohpi, mearkkašumiid.
- Dárbbu mielde sáhttá Stáhtahálddašeaddji bivdit eanet dieđuid.
- Árvvoštallama maŋŋá čállá Stáhtahálddašeaddji ávžžuhusa maid sádde Eanadoallodirektoráhttii. Eanadoallodirektoráhtta árvvoštallá sajusteami ja guođohanbartta dárbbu. Sii veardidit maiddái ohcamuša doaibmanjuolggadusaiguin, orohatplánain, gielddaplánaiguin, regulerenplánaiguin ja gaskavuođain guoskevaš beroštumiide.
- Eanadoallodirektoráhtta dat vejolaččat dohkkeha guođohanbartta sirdima, ceggema ja geavahusrievdama Boazodoallostivrra delegerejuvvon válddi vuođul.
Ráddjejuvvon gulaskuddan jus ohcci galgá váldit badjelasas dálá bartta mas lea ceggenlohpi.
Vástádus
Vástádus
Don oaččut vástádusa ohcamuššii e-poastan dahje reiven.
Jus it oaččo dohkkehuvvot ohcamuša
Biehttaleami sivat sáhttet ovdamearkka dihtii leat ahte
- dus ii leat doarvái dahje dárbbašlaš ealáhuslaš dárbu bartii
- dus eai leat doarvái geatnegasvuođat iežas ealáhusa/ovddasvástádusrolla oktavuođas
- eará gaskaboddosaš čovdosat sáhttet gokčat dárbbu
- eai leat doarvái olu olbmot geat dárbbašit bartta
- guovllus gávdno oktasašbarta mii sáhttá gokčat dárbbu
- viesu ja guovllu gaska lea menddo oanehaš
Váidit
Sáhtát váidit mearrádusa. Váidda sáddejuvvo Eanadoallodirektoráhttii. Eanadoallodirektoráhtta ja boazodoallostivra meannudit váiddaášši jus Eanadoallodirektoráhtta ii rievdat mearrádusa.
Váidináigemearri: 3 vahku maŋŋá go mearrádusa leat ožžon
Dehálaš dáhtonat
Ohcanáigemearri:
jotkkolaš